Kuidas saada magalarajooni miljonäriks?

Kes meist ei tahaks miljonäriks saada? Siin vahepeal mõned Eesti "ettevõtjad" (küll pigem ainsuses) leidsid, et säästmise ja investeerimisega seda teha ei saa. Ma ise vaidleks sellele vastu ja sama skepsist väljendaks ka "Naabermaja miljonär" raamatu autorid. Muidugi peab oskama raha ka teenida, aga vähemalt sama oluline on elada allapoole oma võimete ehk ka suure sissetuleku teenija võib elada peost suhu, kuna kogu raha läheb uhkete autode, riiete jms peale, mille peamine eesmärk on teiste ees eputada.

Olen võtnud eesmärgiks sellel aastal võimalikult palju raamatuid lugeda - ennekõike majandusraamatuid, aga ka filosoofiat ja keeleõppega seotud kirjandust. Selle aasta esimene läbiloetud raamat on "Naabermaja miljonär". Sarnaselt mitmele teisele viimasel ajal loetud raamatule, panin ma ka siin mõningaid mõtteid enda jaoks kirja, sest muidu kipun ma õppetunde ära unustama ja ei jõua samu raamatuid mitu korda uuesti läbi lugeda (kuigi kõiki "The Office" osasid ja hooaegu suudan küll mitu korda ilma probleemideta vaadata - go figure).

Nagu igasugu Toomase konverentside, Investeerimisfestivalide ja muu sellisega, on põhiväärtus ise asjas sees olemine ja mõtlemine, nii et kui tekib huvi, siis kindlasti tasub endal raamat läbi lugeda (kõik mõtted ei pruugi olla üks-ühele raamatust, vaid ka minu enda edasiarendus loetu põhjal). Kui aga tahta tervet raamatut kahe sõnaga kokku võtta, siis oleksid need: distsipliin ja kokkuhoidlikkus.

• Suur osa rikastest elab alla oma võimaluste. See arusaam, et rikkus ja ületarbimine käivad käsikäes, on reklaami- ja meediatööstuse töö tulemus.
  
  
• Rikkus on see, mida sa kogud, mitte see, mida sa kulutad. 
  
  
• Jõukus tuleb kõige sagedamini elustiilist, mis põhineb raskel tööl, sihikindlusel, planeerimisel ning eelkõige distsipliinil.
  
  
• Jõuka inimese jaoks on oluline omada varasid, mitte demonstreerida rikka inimese elustiili.
  
  
• Suurem osa inimesi, kes saavad ise miljonärideks, usuvad oma võimetesse. Nad ei kuluta aega saatust kirudes, et nende vanemad olid vaesed.
  
  
• Suurem osa miljonäre on esimese põlvkonna miljonärid. Teine ja kolmas põlvkond kipuvad seda raha ära kulutama.
  
  
• Vaid vähesed inimesed suudavad samaaegselt pillavalt tarbida ja ka rikkamaks saada. Seega pead sa oma jõukuse kasvatamiseks suutma kokkuhoidlikult elada (mõistuse piires), et võimalikult palju raha suunata vara kasvatamisele.
  
  
• Miljonäriks saamiseks on oluline pidada eelarvet ja oma kulutusi kontrolli all hoida. Samal moel säilitavad miljonärid oma vara.
  
  
• Sul peavad olema konkreetselt määratletud eesmärgid igaks päevaks, kuuks, aastaks ja terveks eluks, kui sa tahad olla edukas.
  
  
• Aja jooksul saavad väikestest kulutustest suured. Kuid samamoodi saavad perioodiliselt investeeritud väikestest summadest ajapikku suured investeeringud.
  
  
• Rikkuse loomiseks pead sa miinimumini viima oma saadud maksustatava tulu ja maksimaalselt suurendama oma muud tulu (rikkuse/kapitali kasv ilma rahavoota).
  
  
• Keskmiselt võrdub USA miljonäri tulumaksusumma veidi enam kui 2%ga nende varast, tavalisel leibkonnal on see aga 10%. See on ka üks põhjus, miks miljonärid suudavad püsida finantsiliselt sõltumatuna.
  
  
• Kui sa ei ole veel rikas, aga tahad selleks kunagi saada, siis ära kunagi osta kodu, mille hüpoteek on rohkem kui kaks korda nii suur, kui sinu pere kogu maksustatav aastasissetulek (minu märkus: Tallinnas on see suhtkoht ulme eesmärk).
  
  
• Inimesed, kes kunagi rikkaks saavad, kasutavad oma aega, energiat ja raha viisil, mis garanteerib nende puhasvara suurenemise.
  
  
• Kuigi ettevõtjate seas on suurema tõenäosusega rikkaid inimesi, läheb enamik firmasid pankrotti juba esimese paari aastaga. Vaid väike hulk firmaomanikke teenib hilisemas eas kuuekohalist sissetulekut, kuid need, kellel see õnnestub, koguvad tavalisest rohkem vara.
  
  
• Raha on ressurss, millega ei tohi kunagi pillavalt ümber käia - vara kogumise peamised lülid on planeerimine, eelarvete koostamine ja kokkuhoidlikkus.
  
  
• Kui sa elad alla oma võimete (ehk mõistlikult) ja paned arvestatava osa oma teenitust kõrvale, siis selline elustiil jääb ka lastele külge ja ka nemad oskavad oma rahaasju tulevikus paremini planeerida ning saada suure varanduse kogujateks.
  
  
• Isegi kui sul on kogum konkreetseid eesmärke, ei tähenda see kohe, et sa oleksid nende saavutamisele pühendunud. Enamik meist soovivad olla jõukad, kuid me ei kuluta oma aega, energiat ja raha, et selle eesmärgi võimalused kasvaksid.
  
  
• Suure varanduse kogujad koguvad oma vara tasapisi. Neil on kindel režiim töötegemise, planeerimise, investeerimise ja tarbimise tasakaalustamiseks.
  
  
• Oma firmas töötavad inimesed (isegi need, kellel on keskpärane sissetulek) ühendavad tavaliselt investeeringute planeerimise oma tööasjadega. Enamikul tavatöötajatel tuleb aga tööl ära teha terve rida hoopis muid ülesandeid, mis kuidagi ei haaku nende endi investeerimiskavade tegemisega. 
  
  
• Oma firmas töötavad ja edu saavutanud inimesed ei võta oma majanduslikku positsiooni iseenesestmõistetavana. Nad on näinud majanduses nii häid kui halbu aegu ja püüavad paratamatuid muutusi tuludes tasakaalustada planeerimise ja investeerimisega.
  
  
• Enamasti tulevad kaugemas perspektiivis majanduslikult omadega toime ainult tugevalt distsiplineeritud oma ettevõttes töötavad isikud.
  
  
• Kergem on palju teenida kui vara koguda, sest meil on tarbimisele suunatud ühiskond. Selleks, et vara kasvatada, tuleb osata teenimise kõrval ka säästa ehk vähem tarbida.
  
  
• Selleks, et suurendada oma laste võimalusi kasvada nutikalt majandavateks täiskasvanuteks, tuleks lisaks hariduse andmisele luua keskkond, kus peetakse lugu omaalgatuslikest ideedest ja tegudest, peetakse kõike saavutatut oluliseks ning hinnatakse vastutustundlikkust ja juhtimisvõimet.
  
  
• Tavaliselt saab majanduslikult kõige kaugemale jõudnud järeltulija oma vanemate varast kõige väiksema osa, samas kui kõige saamatum saab lõviosa nii toetustest kui pärandusest. Sellega aga tugevdad sa tugevat last ja nõrgestad juba niigi nõrka.
  
  
• Mida enam raha täiskasvanud lapsed saavad, seda vähem nad iseseisvalt koguvad. Need, kellele antakse vähem raha, koguvad palju rohkem. 
  
  
• Distsipliinitunnet ja algatusvõimet ei saa osta poest nagu autot või riideid. Seda tuleb pika aja peale läbi hea eeskuju õpetada.
  
  
• Kõige edukamad firmaomanikud on just need, kes panevad oma riskantsesse ettevõttesse hulgaliselt isiklikku vara. Paljud on edukad sellepärast, et nad lihtsalt peavad seda olema. Mängus on nende raha, nende looming, nende maine. Neil pole mingit kaitsevõrku. Neil pole kedagi teist, kelle peale lootma jääda.
  
  
• Tahtmine ja võime rasket tööd teha, riskida ja paljustki loobuda on need omadused, mis võivad teha inimesest rikka firmaomaniku. Neid omadusi ei tohi lapse elust ära võtta, muidu ta ei suuda saavutada vajalikku iseseisvust, et edukaks saada.
  
  
• Majanduslikku toetust võib anda, kuid enne seda peaks toetuse saaja olema näidanud, et ta on võimeline korralikku elatist teenima ja hakkama saama teiste inimeste rahata.
  
  
• Kui sa pole rikas, siis see võib olla seetõttu, et sa ei haara kinni turul olevatest võimalustest.
  
  
• Igavad firmad, mille puhaskasum kasvab stabiilselt, ei pruugi pakkuda põnevat ainet kokteilipeo vestlusteks, kuid kaugemas perspektiivis kujutavad nad endas parimaid investeeringuid.