Üüriinvestori murevaba rantjee-elu pean veel mõnda aega ootama

 

See hetk, kui pead üüriarve väljastamise asemel keset talve uut üürnikku hakkama otsima...

Kui sul on vaja palju probleeme, mis vajavad lahendamist ja jutte, mida rääkida, siis tasub investorina vaadata üürikinnisvara poole. Aktsiatega võid siin ka saada ostu ja müügi kohta paar toredat lugu, aga sellist närvikõdi ja stressi nagu kinnisvaraga kohe kindlasti mitte.

Eelmine kord rääkisin detsembris, et üürnikuga on olnud probleeme ennekõike naabrite poolt. Minule üür iga kuu laekus ja mingite pisiküsimuste lahendamisega sai ka pigem normaalselt hakkama. Peale mitmeid kaebusi naabritelt ütles üürnik, et hakkab endale teist kohta otsima. Mõnda aega oli vaikus nii üürnikult kui naabritelt, mistõttu arvasin, et äkki rahunesid mõlemad maha, aga siis jaanuari keskel sain üürnikult kirja, et tema nüüd kolib välja ja lõpetaks lepingu kohe ära.

Väike déjà vu hetk eelmise üürnikuga, kes samamoodi päevapealt tahtis ära minna. Nüüd lahkuda sooviv üürnik tõi välja, et oli ju öelnud, et hakkab uut kohta otsima, samas lepingu lõpetamiseks ei teinud enne seda sammugi (ehk mingit lepingu lõpetamist reaalselt ette ei võtnud - leping on mul tehtud läbi Rendini, nii et seal tuleb seda kindlasti alustada kirjalikult).

Vähemalt see üürnik saab teadmatust välja vabandada sellega, et on ukrainlane ja ei tea kohalikke seadusi. Ütlesin siis talle, et tavapärane lepingu lõpetamise aeg tähtajatu lepingu puhul on kolm kuud alates lepingu reaalsest ülesütlemise hetkest, aga saan tulla vastu ja lõpetada lepingu ühe kuuga. Eks ma teadsin, et üüriturg kõige tugevam pole, aga uskusin, et kuu ajaga ikka jõuab uue üürniku leida. Spoiler alert - ei jõua.

Üürnik suutis veel üllatusi pakkuda

Muidugi ega see üürniku lahkumine ka nii lihtsalt ei käinud ja vastutulelikkus tõi endaga kaasa parajat peavalu. Kuna üürnik ei leidnud väikelinnas tööd (jep, ma võtsin endale üürnikuks töötu ukrainlase, kelle üüriraha tuli omavalitsuselt - oma rumalus maksab kätte, aga ei taibanud seda uurida enne, kui leping oli juba allkirjastatud), laiendas ta otsingut Tallinnasse, kust ka tööpakkumise sai.

Kuna väidetavalt pidi ta ruttu sinna ära kolima, siis pakkusin abistava inimesena (nendest ämbritest saaks juba terve basseini ehitada) välja, et võin Tallinnas võtmed vastu võtta ja üksinda minna korteri olukorda dokumenteerima. Muidugi kolis ta Tallinna teise otsa, nii et tavapärane pikk teekond pikenes veelgi. Rääkimata sellest, et küsimusi ei saanud ka korteris küsida. Seda sammu ma teist korda enam ei tee.

Veel eelneval õhtul uuris ta, et kas saaksin ta alaealise lapse Tallinnast väikelinna viia, kus pidavat elama tütre isa. Kuna mul pole huvi koguda tuntust Delfi esiküljel ega sattuda Tallinna vanglasse (samas tasuta kinnisvara), siis jätsin selle võimaluse vahele.

Aga korteri seis õnneks kõige hullem polnud. Puhtus oli kohati isegi parem kui enne - remondijärgse värvi lõhn oli asendunud pesuvahendi värskusega. Ainult ühes magamistoas oli seinale tekkinud mingeid suuremaid triipe. Esialgu tekkis hirm, et mingi suurem kahjustus, aga lõpuks tundus ikkagi rohkem mustuse moodi. Nuustikuid ma muidugi esimese korraga kaasa ei võtnud. Uksepiitadele ja paari kohta veel oli tekkinud ka pragusid, aga mulle endale tundub, et siin võib olla kombinatsioon korteri algsest “suurepärasest” ehituskvaliteedist, aga ka ehk mitte kõige õnnestunumast remondist. Mis s*tasti, see uuesti, aga loodetavasti alles aastate pärast.

Muidugi crème de la crème hetk tuli mul märtsis, kui äsja korterist välja kolinud endine üürnik küsis, et kas ta tütar võiks tagasi kolida, kuna Tallinnas oli keeruline kooli leida. Selleks hetkeks olin omad vitsad kätte saanud ja soovitasin otsida väiksem pind kui 3-toaline korter. Ma pigem olin valmis hoidma korterit mõnda aega tühjana kui seda jama kõike uuesti läbi tegema.

Algus oli paljulubav, kuid petlik

Uue üürniku leidmine mul selle kõige kõrval venis, aga eks selles ole natuke ka minu süüd, kuna päris esimest inimest ei tahtnud võtta. Mõned kandidaadid olid tööjõu vahendamisega tegelevad kontaktid ehk otsiti elamist tehasetöölistele ning ehitajatele. Arvestades naabrite hiljutisi probleeme lastega perega ning minu raskusi vene keelega (vähemalt ühel juhul ka uuriti, et kuidas mu vene keel on), otsustasin esialgu nendega mitte edasi minna ja proovida nö tavalisi perekondi.

Kuigi paar kandidaati tuli, siis asjaks ikkagi ei läinud. Osad ei olnud peale minule kirjutamist valmis Rendinis kandideerima, kuigi väidetavalt olid suured huvilised, teised ei saanud Rendini kontrollist läbi ning kolmandad (Rendini kandidaadid) ei vastanud minu kirjadele. Üks inimene tuli korterit vaatama samal päeval, kui selle üürniku käest tagasi sain, aga temagi leidis teise pakkumise.

Kui varasemalt olen ma kahel korral pannud kuulutuse ka KV.ee portaali, siis sellel korral seda ei teinud - nende teenuse hind on korralik kirves (50€ kui võtta 45 päeva, aga 15 päeva puhul suht sarnane hind - that's how they get you) ja ma ei näinud, et sealt oleks tulnud soovitud tulemust. Väikelinnades nagunii alternatiivsed kuulutuste keskkonnad (ennekõike Facebooki grupid) aktiivselt kasutuses ning silma paista lihtne, kuna kuulutusi on pigem vähem. Tallinnas see ilmselt kõne alla ei tuleks ja peaks mingit kinnisvaraportaali ka nuumama. Kes teab, äkki oleks mina ka pidanud seda tegema?

Aeg ei mänginud minu kasuks, kuid jagu ma ikkagi sain

Kui eelmine üürnik maksis korteri eest 390 eurot, siis sellel korral tõin hinna kohe 10 eurot alla, et korter tühjalt ei seisaks. Kahjuks sellest abi polnud ja peale seda kui kuu ajaga uut üürnikku ei tulnud, tõin hinna veel alla, 360 euro peale. Minu jaoks on lõpuks kogu see aeg ja energia rohkem väärt kui paarkümmend lisaeurot kuus. Kuna korter on teises linnas, siis nõuab iga korteri külastus mitut tundi ja hunnik kütust. Pane sinna juurde veel talvised kommunaalid, mis on jõhkrad (umbes 200€ kanti), ja ongi ideaalne retsept hinnalangetuseks.

Selle hinna peale sain veel mõned huvilised lisaks, kes Rendini taustakontrolli ära tegid ja korterit vaatama tulid. Lõpuks olid kaks kandidaati nõus korteri üürile võtma ja otsustasin valida inimesed, kes varem kandideerisid. Kokku seisis korter kuu aega tühjana ehk kalkulatsioonidesse tuleb sisse arvestada nii kaotatud tulu kui kommunaalide kulu. Seega kulus uute üürnikega lepingu sõlmimiseks algusest lõpuni kokku kaks kuud. Ilmselt oleks saanud seda targemini tegutsedes veidi lühendada, aga hea, et niigi läks.

Loodan, et uute üürnikega läheb siis veidi paremini kui varasematega, probleeme ei tule ja püsivad korteris vähemalt aasta aega. Viimase 1,5 aasta jooksul on need mul juba kolmandad üürnikud ja tahaks lõpuks seda kaaviari sööva katusepakkuja elu nautida, kes ei pea pidevalt Facebook Marketplace'is tireleid tegema.