Hästi läheb, aga halvasti tuleb




Kui näed oma suuri kulusid, väikeseid tulusid ning olematul hulgal passiivseid sissetulekuid.

Ma olen siin viimaste kuude kulusid ja tulusid kokku löönud ning ausalt öeldes on süda sama paha kui vastsel kodutul oma esimesi odekolonnisõõme võttes. 

Võid ju tunde, nädalaid ja kuid turgudel kaubelda ja oma üksikuid teenitud dinaare üle lugeda, aga kulud leiavad alati uusi viise, kuidas sulle jambiya selga lüüa. Et seda vältida või vähemalt ette näha ja vigastuste raskust vähendada, tuleb oma vaatevälja parandada. Nii tegingi endale paremini selgeks, mis kõige valusamaid haavu tekitavad.

Ja oh üllatust, ennustasin võitjat juba pikalt ette. Vaieldamatult võib öelda, et kõige suurem takistus rikkaks saamise juures on auto omamine. 

Siin on nii palju viise kuidas ennast vigaseks maksta, et hakka või ise remondi jms teenuseid pakkuma. Saaks mõne aastaga korraliku palee raha kokku. Alustame sellest, et kõigepealt pead sa endale ühe auto/kaamli ostma. Mina leidsin endale ühe vanema looma, kes küll oli viisakalt elanud, aga ega see tähenda, et liigesed ühel hetkel tunda ei annaks. Nii on järgmine suur kulu tema tohtri juurde saatmine. Võrdlus on pädev, sest tasuma peab võrreldavalt või rohkemgi, sest tervisemuredega saab vähemalt valitsejalt toetust meditsiinimehelt abi saamiseks. Miskipärast sarnast abi kaamliga ei saa. Ja ükski ravikulu ei tõsta sinu transpordivahendi väärtust, vaid parimal juhul säilitab selle remondieelset väärtust veel mõneks päevaks (sest tema väärtus kahaneb pidevalt sinu pingutustest sõltumata). 

Nii nagu sinagi tahad süüa, nõuab ka kaamel endale energiat. Ainult, et ta on suurem ja kallima toiduga. Samuti nõuavad katuseraha teeröövlid ja valvurid, et sa oma kaamliga üldse ringi liikuda tohid. Ja neid kulusid on veel, samas kui vastu saad sa vähe, eriti kui sa oled hüljanud oma juured ja kolinud suurasustusse koos tuhandete teiste omasugustega.

Igasugune autoga liikumine on kukrule kurjast. Veel enne kui raudlinnud lendamise lõpetasid, sai vaid mõne dinaari eest teise maailma otsa. Sama hinnaga oleks oma autoga saanud heal juhul teise Eesti otsa (ja võib-olla ka tagasi) kui arvestada ka muude asjadega peale sõiduvahendi tulivee. Nii läheb iga kuu kütuse, remondi ja muude autoga seotud asjade peale aasta keskmiselt 150-200€, arvestamata auto enda soetuskulu/väärtuse langust. Oma kodumaa on ilus ja avastamist väärt, aga kas see on väärt ka püsivat vaesust - selles tekib mul tõsiseid kahtlusi. 
 
Hetkel mulle tundub, et ma pean veel teda ülal pidama, ennekõike oma huvide tõttu, mis viivad mind loodusesse pilti tegema. Kuigi tükimaad odavam oleks kasvõi iga nädal käia loodust ja loomi vaatamas loomaaias või imetleda tallinlaste hämmastavat liigirikkust pealinna suurimates kaubanduskeskustes ning panna säästetud raha rikkust tootma, et siis 5 aasta pärast muretumalt ringi liikuda. Samas kui sellised kulud jätkuvad veel pikalt kasvamist ja looduses tehtud piltidega isegi kütuseraha tagasi tuua ei õnnestu, siis võib mind rohkem näha Kristiine keskuse sissepääsu juures LHV ja Elisa müügimeeste/-naiste pakutavat etendust nautimas. 

Tegelikult teine suur kulu on veel - õnnepalee. Kui kellegi teise palees elada, siis ilmselgelt annad neid dinaare kellegi teise kukrusse. Kui aga oled oma telgi vaadanud, siis isegi laenuga ostes võidad lõpuks õiguse see kunagi lossi hinnaga maha müüa. Ja kui enne seda edasi liigud, siis saad ise igakuist kümnist korjama hakata. Kui kaamli veel võid maha müüa ja loota oma jalgadele või maksta teistele, et nad sind veaksid, siis katust vajab pea kohale igaüks. Vähemalt seni kuni me ei ela paradiisisaarel, kus on püsivalt 25 kraadi ja vihma sajab kaks päeva aastas. Nii pole sellest kulust pääsu ja tuleb lihtsalt enda jaoks leida kõige odavam lahendus, kus saad enda soovitud elukeskkonda tagada. Mina ise olen viimase kümne aasta jooksul teinud teisi rikkaks, aga vaikselt juba hakkab peas tõstma häält mõte, et on aeg end võlaorjusesse anda. Esialgu toidaksin küll rohkelt Rootsi suuri papasid (või hoopis Eesti omi), aga pikas plaanis oleks olemas oma kodu (niivõrd kuivõrd) ning halvemal juhul oleks alati võimalus korter kellelegi teisele üürile anda või maha müüa ning vähemalt nulli jääda.

Kui mõni tulevane oligarh hoiab toidu pealt kokku, siis minul siin väga suurt võitu pole loota. Mõned korrad kuus teen ma pattu kui tellime kaasaga toitu, aga ma kompenseerin seda ülejäänud kuu toiduga. Kui poleks minu kaaslase (olgu Temaga õnnistus ja rahulolu) oskuslikult valmistatud toite, siis elaks ma ära ka ainult odavate pelmeenide, purgisupi ja mõne lihtsama makaroniroaga. Minu silmis sellest väga odavamaks enam ei annaks minna ilma, et igasugune elutahe ära ei kaoks. Samas võib-olla peaks vähemalt proovima omal käel süües rahaekspertide ja vaeste tudengite seas paljukiidetud tatradieeti.

Nii palju mul on küll head öelda hiljutise kriisi kohta, et kuna enamus ajast olen ma veetnud kodukontoris, siis toidukulud on kindlalt alla läinud. Enam ei lähe iga päev 4-5€ lõunasöögi peale ja isegi liigsete kommi- jms rämpstoiduvarudega on kodus söömine odavamaks läinud. Iseasi kas ka tervislikumaks, aga seda viga saab parandada mõne aasta pärast oma tänasel päeval aluse pandud rikkusega. Või siis lihtsalt õppides kehale paremaid, aga rahakotile soodsamaid toite sööma.

Ma õrnalt puudutasin ka oma hobi/väga algelise äri teemat. Nimelt klõpsin ma pilte, ennekõike looduses, aga vahest ka linnas. Sinna alla on mul läinud väga palju raha erinevate kaamerate jms tehnikavidinate näol, mille puhul ma loodetavasti olen suurimad kulud lähimaks paariks aastaks ära kandnud, aga alati turgatab mulle pähe uusi soove ja vajadusi, mille reaalne vajalikkus on kaheldav, aga mida ma siiski suudan endale maha müüa. Ma parem ei mõtle kui palju mul selle kõige alla on läinud (ühe tualettkorteri Valga linnas või rahuldavat dividendi tootva osaluse Tallinna Kaubamajas saaks kätte küll) ja üritan edaspidi rohkem endale maha müüa rahalise vabaduse ideoloogiat ja vähem raha anda tehnikatootjatele. Kuid nagu öeldud, siis kütusemüüjad ja autoremonditöökojad saavad veel jätkuvalt oma osa. Samal ajal üritan ma ikkagi midagi tagasi koju ka tuua ja pakkuda võimaluste piires põhitöö (ja nüüdsete kiire rikastumise tegevuste) kõrvalt foto- ja videoteenust. Sest miks teha endale elu lihtsamaks kui saab teha palju huvitavamaks.

Kõik muud kulud (mõned teleteenused ja üks uus paar sokke ning alukaid aastas) on küllaltki väikesed, kuigi kokku pannes annavad ka tunda. Eriti aasta peale. Kuid kui teine variant on elada vaikuses või, mis veel hullem, lugeda raamatuid ning suhelda teiste inimestega, siis väärt igat kulutatud riaali.

Ehk siis kulude teemat kokku võttes - kõige odavam on mitte elada. Kui sa miskipärast aga ikkagi tunned sõnulseletamatut kihki hingata, siis paratamatult on sellel oma hind. Katus (isegi kui auklikum kui mõne inimese haridus) peab olema pea kohal, energiat vajad ka, meelelahutust võiks ka olla veidi ning ringi liikuma pead ka. Iga asja puhul tasuks aga üle vaadata oma vajadused ning hinnata kas sul on parem kulutada mingi asja peale rohkem praegu ja elada tulevikus tagasihoidlikumat elu või panna nüüd rohkem kõrvale, säästetut investeerida ja hea õnne ning targa tegutsemise korral kupüüre luftitada nii palju kui süda lustib. Igal juhul tuleb maksta mingit lõivu. Minul seisavad need valikud nüüd eest. Õigemini, ma tean, et tahan tulevikus endale rohkemat lubada, nüüd lihtsalt pean leidma viise kuidas täna veelgi rohkem säästa. Eesmärk on stabiilselt pool kuu sissetulekutest uut raha teenima panna, praegu jääb sellest keskmiselt 10-20% puudu.

Ja nagu sa aru said, siis võimalusel väldi auto ostmist! Kui see juba olemas on, siis on väga raske sellest mugavusest loobuda - lihtsalt proovi vähem sõita või kasseeri kelleltki teiselt ka kuluhüvitisi sisse.

Selle nutulaulu lõpetuseks ka mõned turusoovitused, kus minul raha praegu tööd teeb ja kus ka sina saaksid oma investeerimisteekonnale alguse panna (või seda jätkata). 

  • Saame mõlemad oma EstateGuru investeeringutelt 3 kuu jooksul 0.5% boonust kui vajutad SIIA
  • Reinvest24 annab sinu esimese aasta jooksul tehtud investeeringutelt mulle 1% boonust kui vajutad SIIA
  • Mintos annab mulle väikest lisaraha sõltuvalt sellest kui palju sa esimese 30 päeva jooksul investeerid. Boonuse andmiseks peaksid sa esimese 30 päeva jooksul investeerima vähemalt 500€ (siis saan ma 10€). Mida rohkem sa investeerid, seda rohkem sa mind toetad. Samamoodi saad sa oma koodiga teiste investeeringutelt raha. Kui tahad sellest promost osa saada, siis vajuta SIIA

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vaene beduiin läheb kõrbe, aga naaseb rikka šeigina

Miks ma selle teekonna endale ette võtan?